Avaldatud: RT I 1993, 40, 599
Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega:
    07.04.1994 nr 128 (RT I 1994, 29, 437)   jõustus  20.04.1994;
    10.10.1996 nr 245 (RT I 1996, 74, 1312) jõustus  25.10.1996;
    11.08.1998 nr 175 (RT I 1998, 72, 1202) jõustus 15.08.1998;
    11.03.1999 nr   90 (RT I 1999, 25, 375)   jõustus  12.03.1999.
    22.08.2000 nr 278 (RT I 2000, 69, 438)   jõustus  28.08.2000

 Vastavalt riigilipu seaduse (RT 1993, 17, 273) paragrahvile 5 Vabariigi Valitus määrab:

 1. Kinnitada “Riigilipu kasutamise kord” (juurde lisatud).

 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 1991.a. määrusega nr. 40 kinnitatud “Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi kujutiste tirazeerimise ning riigivapi kujutisega pitsatite ja dokumendiplankide valmistamise, kasutamise, hoidmise ja hävitamise kord” (RT 1991, 8, 129) selle riigilippu käsitlevas osas.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

     1. Heisatav ja väljapandav Eesti riigilipp peab vastama 1993. aasta 23. märtsi “Riigilipu seaduse” paragrahvis 2 (RT I 1993, 17, 273) ja 1992. aasta 7. juuli seaduses “Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi etalonkujutiste kinnitamise kohta” (RT 1992, 43, 566) toodud kirjeldusele ning olema puhas ja terve.

     2. Riigilipu heiskamise päevad (lipupäevad) on:
 1) 1. jaanuar - uusaasta;
 2) 2. veebruar -Tartu rahulepingu aastapäev;
 3) 16. veebruar - Leedu iseseisvuspäev;
 4) 24. veebruar -iseseisvuspäev,  Eesti Vabariigi aastapäev;
 41)14. märts - emakeelepäev;
 5) 1. mai - kevadpüha;
 6) maikuu teine pühapäev - emadepäev;
 7) 14. juuni - leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna);
 8) 23. juuni - võidupüha;
 9) 24. juuni - jaanipäev;
10) 20. august - taasiseseisvumispäev;
11) novembrikuu teine pühapäev - isadepäev;
12) 16. november - taassünnipäev;
13) 18. november - Läti Vabariigi väljakuulutamise päev.

 Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi ning  heisata riigilipud maavanema korraldusel vastavas maakonnas mõne sündmuse puhul.

     3. Riigilipp heisatakse:
 1) Tallinnas Pika Hermanni torni - iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00; lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00; vajadusel võidakse lipp heisata ja langetada ka teistel kellaaegadel Vabariigi Valitsuse korralduse alusel.
  Lipu heiskamisel kasutatakse muusikalise signatuurina laulu “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” ning langetamisel laulu “Mu isamaa armas” algusfraase.
 2) Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu ning maavalitsuste ja kohaliku omavalitsusorganite hoonetel - alaliselt;
 3) linnades ja muudes asulates maavanema korraldusega ettenähtud kohtades;
 4) riigi- ja kohaliku omavalitsuse  asutuste (välja arvatud käesoleva korra punkti 3 alapunktides 1 kuni 3 märgitud juhtudel), muude organite, juriidiliste ning  füüsiliste isikute hoonetele või  elamutele - lipupäevadel;
 5) Eesti Vabariigi diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hoonetel - lipupäevadel, arvestades asukohamaa seadusi ja tavasid;
 6) Eesti Vabariigi diplomaatiliste esinduste ja konsulaaresinduste juhtide liiklusvahenditel vastavalt diplomaatilisele protokollile;
 7) vastavalt diplomaatilisele protokollile liiklusvahenditel, kus ametliku isikuna viibivad Riigikogu esimees, peaminister või teised Eesti Vabariigi ametlikud esindajad;
 8) laevadel, mis on registreeritud Eesti Laevaregistris või Eesti Laevaraamatus ja millele on antud laevapatent, vastav ajutine tõend või Eesti laevapilet - vastavalt meretavadele; muudel Eesti ujuvvahenditel riigi tunnusena.

     4. Käesoleva korra punkti 3 alapunktides 1 kuni 5 ettenähtud juhtudel peab heisatav riigilipp vastama vähemalt seadusega kehtestatud normaalsuurusele.

     5. Vabariigi Presidendi lipp heisatakse tema residentsil, liiklusvahendil ning tseremooniate toimumise kohas Vabariigi Presidendi osavõtu ajal.

     6. Riigilippu võib heisata avalikel üritustel. Igaühel on õigus, järgides käesoleva korra punktide 1, 7, 8, ja 9 sätteid, riigilippu heisata perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul.

     7. Leina tähistamiseks heisatakse riigilipp leinalipuna. Neil juhtudel kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu laiust pidi kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti nii, et lipu alumine äär on masti keskel.

     8.Riigilipp heisatakse (välja arvatud käesoleva korra punkti 3 alapunktides 1 kuni 3 märgitud juhtudel) 1. maist kuni 30. septembrini (kaasa arvatud) kell 8.00 ja 1. oktoobrist kuni 30. aprillini (kaasa arvatud) kell 9.00 ning langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui Vabariigi Valitsus või maavanem ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise muu kellaaja kohta.

Riigilippu jaaniööl ei langetata.

Laevadel riigilipu heiskamine, kandmine, langetamine ja lipuga tervitamine toimub vastavuses meretavadega.

     9. Riigilipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga (vastavasse hoidjasse) või lipumasti.
 Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest (vt. käesoleva korra lisa 1), seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest.
 Heisatud riigilipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

     10. Kui Eesti riigilipp heisatakse koos ühe või mitme teise riigi lipuga, paigutatakse Eesti riigilipp teiste lippude suhtes lipurivi tagant vaadatuna paremale.
 Teiste riikide lipud paigutatakse üldjuhul prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras (vt. käesoleva korra lisa 2), kusjuures lipud peavad olema heisatud samale kõrgusele. Iga riigilipp heisatakse eraldi, ühesuguse pikkusega lipuvardasse või  -masti.
 Kui Eesti riigilipp heisatakse koos mõne teise riigi lipu ja mõne Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga, asuvad Eesti maakonna, linna, valla või muud lipud teiste  riikide lippudest lipurivi tagant vaadatuna vasakul.
 Vabariigi Presidendi ja välisriigi riigipea lipp paigutatakse Eesti riigilipust lipurivi tagant vaadatuna paremale.
 Kui  riigilipp heisatakse koos mõne Eesti maakonna, linna või valla lipuga, paigutatakse need lipud maakondade kaupa ning linnade ja valdade kaupa nimede järjekorras eesti tähestiku järgi riigilipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule, kusjuures maakonnalipud asuvad linnade ja valdade lippudest lipurivi tagant vaadatuna paremal.
 Maakonna, linna, valla või muu lipu mõõtmed ei tohi ületada riigilipu mõõtmeid.
 Juriidiliste isikute (välja arvatud riigivõimu teostavad asutused) lipud ei tohi olla äravahetamiseni sarnased Eesti riigilipuga.

     11. Riigilipu nõuetekohase heiskamise eest vastutab  ametiisik või üksikisik, kes korraldab lipu heiskamist.

     12. Kasutamiskõlbmatuks muutunud riigilipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.

     13. Juriidilistel ja füüsilistel isikutel on lubatud kasutada tähiseid, mis sisaldavad riigilipu kujutist või riigilipu värvuskombinatsiooni, riigisekretäri kirjalikul nõusolekul.
 

Lisa 1
“Riigilipu kasutamise korra” juurde
 
 

Soovitatavad lipukanga mõõtmed olenevalt
lipumasti kõrgusest

______________________________________________________________
Lipumasti kõrgus     Lipumastile vastava
       lipukanga mõõtmed (mm)
______________________________________________________________

4 m             670 x 1050
5 m             830 x 1310
6 m            1050 x 1650
7-8 m        1250 x 1960
9 m           1500 x 2360
10 m         1650 x 2590
11 m         1800 x 2830
12 m         2000 x 3140
13-14 m    2250 x 3540
15 m         2500 x 3930
16 m         2650 x 4160
17 m         2750 x 4320
18 m         3000 x 4710
20 m         3300 x 5190
24 m         4000 x 6280
30 m         5000 x 6280