PÕLVA LINN

Vapp Hõbedase vapikilbi keskel seisab roheline kukk. Vapi ülaossajäävad kaks sinist viieharulist õit. Kukk suundub paremale,hoides ülestõstetud jalas (kaardi)keppi, teise jalaga toetubta neerja kujuga rohelisele jalgealusele. Vapi kilbi allosa on poolringikujuline,mõõtude suhe 5:4.
Põhjendus Kukk (kikas) on sümbolina kahe tähendusega. Ühelt poolton ta heraldikas vabaduse sümbol, ja Põlva oli taastatud EestiVabariigis esimene alev, kes end linnaks kuulutas. Teisalt, eriti kooskaardikepiga, on K.(aabitsakukk) hariduse ja kooliõpetuse sümbol.Põlva linn on alguse saanud kihelkonnakiriku ümber kujunenudkülast, siinses kirikus on töötanud pikka aega õpetajanaEesti haridusajaloos silmapaistvat kohta omavad J. G. Schwartz, kes andisvälja õpikute sarja "Koli-ramat" ning G. A. Oldekop. Lisakson Põlvaga seotud üks rahvusliku liikumise juhte ja folkloorikogumisealgataja J. Hurt ning eesti rahvusliku pedagoogikateaduse üks rajajaidJ. Käis. Põlva on pikka aega olnud vähemalt oma lähemaümbruse hariduskeskuseks, siin asus 1688. a. üks kahest Võrumaakoolist, 1833 avatud kihelkonnakool oli tol ajal esimene Võrumaal.Neerja kujuga roheline jalgealune sümboliseerib Põlva linnaasumist paljudel küngastel ja Ora ürgoru pervedel. Kaks sinistviieharulist õit on stiliseeritud linaõied, mis viitavadlinakasvatusele - pikka aega Põlva ümbruse talupoegadele peamisekssissetuleku allikaks olnud tegevusele. Just linakasvatusest saadud tuludegahakkasid Põlva kihelkonna talupojad XIX sajandil oma talusid päriseksostma, see võimaldas omakorda pöörata rohkem tähelepanukultuurile ja kaubandusele, mille keskuseks sai Põlva. Ka sümboliseerivadkaks õit Põlva koosnemist kahest osast, millest ükson kujunenud kirikuküla laienemisel ja teine paari kilomeetri kauguselraudteejaama ümber.
Lipp Ülalt algavad võrdse laiusega triibud; roheline, valge, sininekuni keskkohani ja siis keskelt alla sinine, valge ja roheline. Kuna lipukeskel kohtuvad kaks sinist, moodustub nendest lai triip, mille keskelpaikneb Põlva linna vapp.
Põhjendus Lipu värvid viitavad linakasvatusele - pikka aega Põlva ümbrusetalupoegadele peamiseks sissetuleku allikaks olnud tegevusele. Just linakasvatusestsaadud tuludega hakkasid Põlva kihelkonna talupojad XIX saj. omatalusid päriseks ostma, see võimaldas omakorda pööratarohkem tähelepanu kultuurile ja kaubandusele, mille keskuseks saiPõlva. Värvid sümboliseerivad: roheline - lina vars, sinine- lina õis, valge - linakiust saadud toodang.

Kinnitatud 23. jaanuaril 1995. aastal
 

Viimati muudeti: 1996-11-15