Vapp
Hõbedase kilbi keskel põigiti kaks sinist lainelõikelist varrast, nendel kaarjast tüvimikust tõusev viie müürisakmega linnusetorn - mõlemad punased. Torni ülaosas kolm kaksikteravkaare ja sõõriga petiknissi ning allpool kaks teravkaarelist aknaava, viimaste vahel rõngasrist - kõik hõbedased.
Vastseliina valla vapi põhikujundiks on 14. saj. esimesel poolel rajatud Vastseliina (Castrum Novum; Neuhausen; "Uus linnus") tänaseni säilinud hobuserauakujuline kirdetorn. Linnusel olid kogu Vana- Liivimaa kindlusarhitektuuris unikaalsed paaristeravkaarte ja sõõridega valgepõhjalised dekoratiivsed petikud.
Vastseliina oli Tartu piiskopkonna võimsaim piirikindlus, mis oli paljude lahingute tallermaa Liivisõjast kuni Põhjasõjani. Linnusega samanimeline alev kujunes Ida-Võrumaa tähtsaimaks majandus- ja kultuurikeskuseks ning kihelkonna- ja vallakeskuseks.
Pärimuse järgi toimunud 1353 aasta septembris linnuse kabelis ime: altari kohal seisnud ilma igasuguse toete rist ja kaks vahaküünalt, mis säranud üleloomulikus valguses. Selle peale alanud siia palverändurite vaool nii Liivi- kui ka Saksamaalt. Paljud pimedad saanud tagasi nägemise ja kurdid kuulmise. Seda Vastseliinale laialdast kuulsust toonud ilmutust tähistab vapilolev rõngasrist, mis on ühtlasi kristluse üldine sümbol.
Kaks sinist lainelõikelist varrast sümboliseerivad Vastseliina
linnuse asukohta piiravaid Piusa jõge ja Meeksi oja. Hõbe
sümboliseerib puhtust ja ustavust; punane tuld ja verd aga samuti
vaprust ja julgust.